Nominal Forms
Infinitive:
kleima
Past Participle:
kleimaður
Present participle:
kleimandi
Cognates
-
Indicative
Present
| eg | kleimi |
| tú | kleimar |
| hann | kleimar |
| vit | kleima |
| tit | kleima |
| teir | kleima |
Past
| eg | kleimaði |
| tú | kleimaði |
| hann | kleimaði |
| vit | kleimaðu |
| tit | kleimaðu |
| teir | kleimaðu |
Pluperfect
Preterite
Preterite Perfect
Future
Future Perfect
Verbs conjugated like kleima
batna,
byrja,
eggja,
elska,
fjóna,
fríggja,
herja,
kalla,
kasta,
kólna,
mjølva,
slitna,
svara,
vakna,
Etymology
Inherited from Old Norse kleima, from Proto-Germanic *klaimijaną. See: Proto-Germanic '
*klaimijaną'.
Translations
Sample Sentences